Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 sobivat artiklit.
as ‹as'i 21› ‹s›
muus la-bemoll
es ‹adv›
‹imperfekt eitavas kõnes› murd ei. *.. võttis noore naise ja hakkas elama. Elas. Es käi kõrtsis, es joo viina ega õlut .. O. Luts.
es ‹es'i 21› ‹s›
muus mi-bemoll
ms.
muuseas
on's, ons
on siis?, kas on? On's võimalik, et hilinesid? On's see tõsi? Ons seda nii vähe? Ons parem, kui ma kaasa tulen? *Katsuge järele, on's mu keel lausunud valskusesõna? J. Sütiste.
s [ess] ‹s-i 21›
eesti tähestiku täht; vastav häälik. Suur, väike s. S on kõver kui kapsaraud. Sisisev, lai, lame s.
s.
sekund
's
‹rõhutava, küsiva vms. partiklina› kõnek siis. a. ‹pronoomeniga›. Mida mina's peaks tegema? Kes see's muu võis olla? Mis sellest's on? Kas ma sulle's pole rääkinud? Ja nii ta's jäigi. Seal see's oligi. b. ‹adverbiga›. Lähen linna, kuhu's mujale. Nüüd's olen mina süüdi! Saab tehtud, mis seal's on! Pea's see tee käidud ei saa! c. ‹verbiga›. Noh, võta's juba! Näeb's nüüd, mis edasi saab. Peab's seda veel küsima? On's niimoodi paha? d. ‹substantiiviga›. Kala's mõni kõhutäide! *Viga's oli Kaarlil nõnda öelda ja minna, Maie asi oli hoopis teine: tema oli aastaks kaubeldud, Kaarel ainult suveks. A. H. Tammsaare.
s. o.
see on
ss(s) ‹interj›
1. annab edasi susisemise heli. *Vett pritsub hõõguvaile sütele. Sss, susiseb söe must suu.. L. Kibuvits.
2. vaikusele v. vaikimisele manitsev häälitsus. Sss! Mitte ühtegi sõna enam!
s. t.
see tähendab
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |